Znap’i saab juhtida EV3 juhtmooduliga. Aga kuidas seda teha? Selgub, et bluetooth ühenduse abil ei suhtle mitte ainult sülearvutid EV3 kontrolleritega, vaid ka kaks EV3 kontrollerit omavahel. Ühte kasutatakse saatjana ning teist vastuvõtjana. Tuleb põhjalkikult tutvuda juhendiga ja teha päris palju seadistusi.

Robootikaringi õpilaste teised tänased projektid olid sumerobotid ja ratastel ning roomikutel kulgevad liikurtangid, mis on varustatud värvi- ja kaugusanduriga, et järgida joont ja vältida takistusi.

Nagu piltidelt näha, siis meie arvutiklass ei ole tänaseni veel päris valmis. Suured tööd on kõik tehtud. Vaja on veel kinnitada lauad, puurida kaablite jaoks lauaplaatidesse augud ning paigaldada ja seadistada arvutid, mis ootavalt truult aknalaudadel. Arvutid on täiesti uued all-in-one tüüpi ja neid saab klassis kokku olema 24+1. Ilmselt juba järgmisel nädalal peaks kõik tööd valmis saama. Seni toimetame muretult klassikomplekti sülearvutitega, mis on samuti uued.

Tänases 7. kl informaatika tunnis oli õpilaste väljakutseks programmeerida EV3 robot sõitma harjutusväljakul täpselt etteantud trajektooril:

• läbida kindla pikkusega lõik
• joonistada kindla küljepikkusega ruut ning peatuda alguspunktis
• sõita etteantud raadiusega ringil ning seisatuda peale täisringi läbimist

Tunniülesanne ja tööleht: Geomeetrilised kujundid: lõik, ruut, ring

7. kl programmeeris informaatika tunnis algelise EV3 sumoroboti. Ülesanne sisaldas:

• püsida väljakul, st mitte ületada valget servajoont
• mustal alal olles tasasel kiirusel kruiisida ja vastast otsida
• vastast märgates teda täisjõuga ringist välja suruda

Selle ülesande täitmiseks on vaja programmeerida kahte andurit: värvi- ehk valgusandurit, mis hoiab robotit väljakul ja kaugus- ehk ultraheliandurit, mis tuvastab vastase ja üritab teda väljakult välja suruda.

Tunniülesanne ja tööleht: Sumorobot (algtase)

9. kl tegi informaatika tunnis tutvust joont järgiva roboti programmeerimisega

Ülesanne sisaldas järgnevaid samme:

• Luua lülitit sisaldav programm selliselt, et lüliti asendit juhib värviandurilt saadav lugem.
• Programmeerida robot sõltuvalt lüliti asendist pöörama kas paremale või vasemale, hoidma end joone serval samal ajal edasi liikudes.
• Programmeerida roboti joonel liikumine lüliti abil võimalikult sujuvaks ning mõista, et programmis kaheasendilise lüliti kasutamine saab sujuvuse saavutamisel takistuseks. Sujuvaks ja ühtlasemaks liikumiseks tekib vajadus luua keerukama algoritmiga programm, mis ei kasuta kaheasendilist lülitiga juhtimist.

Tunniülesanne ja tööleht: Joonejärgija (algtase)

Lego EV3 kella projekt sai teoks eelmisel aastal ja ta töötab laitmatult siiamaani. Nüüd on aeg see eksperiment lõppenuks kuulutada ja komponendid lahti ühendada, et neile vastses ettevõtmises uus elu anda. Ideid selleks on küllaga.

Märkate piltidel erinevust? Arvutiklassi toodi lauad ja kapid, mida eile ei olnud veel. Käib nende kokkupanek ja paika sättimine. Lisanduvateks töödeks on veel laudade fikseerimine, kaabeldus ja uute arvutite ühendamine ning konfigureerimine.

Tänases 7. kl looduse tunnis toimus lõiming robootikaga, mille käigus õpilased said osaleda praktikumis. Esimest korda sai meie koolis teoks pikka aega ettevalmistatud kava viia robootika kooli ainetundidesse ning seeläbi rikastada ja kinnistada teiste ainevaldkondade õpieesmärke ja -tulemusi. Sammud selle eesmärgi täitumise poole liikumisel:

• HITSA-lt on taotletud ja saadud spetsiaalselt selleks otstarbeks vajalikke robootikaseadmeid.
• Vastavad uuendused on sisse viidud õppeainete ainekavadesse.
• Õpetajate koostöös on valminud tunnikavad ja töölehed.

Alates eesmärgi seadmisest ja seadmete kättesaamisest võttis meil eesmärgini jõudmine aega pool aastat. Sealjuures osutusid peamisteks raskusteks, mida oli vaja ületada:

• Kooli peahoone renoveerimisega seotud piiratud võimalused: õpetajate ja õpilaste eemalolek kooli teistes ajutistes õppehoonetes.
• Amortiseerunud arvutiklass ja sülearvutite puudumine.
• Kooli vana kodulehekülg ei pakkunud piisavalt funktsionaalsust koolielu erinevate valdkondade, sealhulgas robootika valdkonna presenteerimiseks.

Tänasel päeval oleme rõõmsalt tagasi oma renoveeritud koolimajas, mis sai valmis ning kuhu kolisime sisse 4. jaanuaril 2019. Täpselt samal päeval lansseerisime ka kooli uue kodulehe. Peatselt on meil valmimas uus arvutiklass täiesti uue sisustuse ja uhiuute arvutitega. Meil on ka klassikomplekt uusi sülearvuteid, mida hetkel põhiliselt kasutamegi, kuni arvutiklassi sisseseade saab lõplikult valmis.

Looduse-robootika praktikumis oli õpilaste väljakutseks:

• teostada mõõtmisi
• mõõtetulemused kanda tabelisse
• kinnistada mõõtetulemuste põhjal keha kiiruse, läbitud teepikkuse ja liikumiseks kulunud aja seoseid

Tunniülesanne ja tööleht: Liikumine, kiirus, mehaaniline töö

Õpilaste tagasiside oli väga positiivne ja kõlama jäi, et robootika ja looduse koosõppetund oli huvitav, põnev, kinnistas varem õpitut ning pakkus vaheldust.

Tänapäeva autod on otsast otsani elektroonikat ja juhiabisüsteeme täis. Üks esimesi turvalisusega seotud juhiabisüsteeme, mis leiutati, et vältida õnnetusi just auto tagurdamise ajal, on parkimisandur – teate küll, see piiksuv helisignaal, mis tagurdades aegajalt kostub. Teatavasti avaneb juhi vaateväli ikka ettepoole ning seljataha nägemine on üsnagi piiratud. Parkimisanduri ülesanne on anda juhile aegsasti teada tagurdusteele jäävast takistusest. Ta teeb seda piiksuva heli abil, mille intervall on seda kiirem, mida lähemale ilmub takistus. Just sellist süsteemi me EV3 kontrolleri ja ultraheli- ehk kaugusanduri abil luua kavatsesimegi. Kuid mis on kaugusanduril pistmist inimkõrvale kuuldamatu kõrgsagedusliku ultraheliga? Aga niipalju, et just seda heli andur välja kiirgabki ning mõõdab, millise ajanihkega heli ümbritsevatelt pindadelt tagasi peegeldub. Mida kauem läheb helil aega tagasipeegeldumiseks, seda kaugemal asub andurist mõõteobjekt. Samasugust põhimõtet looduses kasutavad näiteks nahkhiired kottpimedas koopas ringi lennates takistuste vältimiseks. Vahet on ainult niipalju, et nad teevad seda hulga vilunumalt, kui tehislikud süsteemid eales suudaks. Nahkhiirtele on see lisaks ellujäämiseks hädavajalik oskus ehk selles mõttes samuti turvalisusega seotud juhiabisüsteem.

Ülesanne:

• Programmeerida robot kuvama ekraanil jooksvalt kaugusanduri näitu.
• Sõltuvalt, mida lähemale kaugusanduri vaatevälja ilmub mingi objekt, anda üha kiirenevate helisignaalide abil sellest märku.

Edasijõudnutele:

• Programmeerida helisignaal vaikima ja tuled kustu, kui miski ei asu anduri vaateväljas lähemal kui 1 meeter.
• Muuta piiksumine pidevaks tooniks ja tuled punaseks, kui objekt on vaateväljas lähemal kui 5cm.

Tunniülesanne ja tööleht: Parkimisandur, kaugusmõõdik

Nagu piltidelt võib näha, pole me arvutiklass veel sisustatud, kuid oleme leidlikud ja kujundame oma töökoha olemasolevate asjade abil.