Õpiabi

Logopeedilist õpiabi vajavad õpilased, kelle suuline ja kirjalik kõne arenevad eakaaslastega võrreldes aeglasemalt. Logopeedilise õpiabirühma põhieesmärk on toetada eelkõige nende suulise ja/või kirjaliku kõne arengut:

  • sõnavara, lauseloome ja väljendusoskuse arendamine
  • lugemisoskuse ning loetu mõistmise arendamine
  • häälikupikkuste ja õigekirjaoskuste kujundamine

Häälduspuuded võiksid eeldatavalt olla kõrvaldatud koolieelses eas. Lugemis- ja kirjutamisoskuse aeglane ja raskendatud kujunemine on sageli seotud kõne üldise arenguga. See eeldab  süstemaatilist aastatepikkust koostööd lapsevanema, (aine)õpetaja, eripedagoogi ja logopeedi vahel.

Õppeaasta esimestel nädalatel korraldab logopeed 1.-4.klassides suulise- ja kirjaliku kõne uurimise, mille põhjal selgitab välja logopeedilist õpiabi vajavad õpilased ja moodustab  logopeedilise õpiabirühmad (kuni 6 õpilast). Logopeedilise õpiabi tundides töötatakse valdavalt rühmadena, individuaaltundide võimalused on väga piiratud. Õpilane osaleb tundides 2 korda nädalas vastavalt tunniplaanile. Töö tulemuslikkuse seisukohalt on oluline järjepidev osavõtt tundidest.

Sotsiaalpedagoog ennetab ja lahendab koolis esilekerkivaid sotsiaalseid probleeme, toetab ning nõustab õpilasi ja nende vanemaid. Sotsiaalpedagoog tegeleb lisaks sotsiaalse taustaga õpi-, kohanemis- ja käitumisprobleemidele ka järgmiste valdkondadega:

  • tõrjutus kooliklassis ja ühiskonnas;
  • koolikiusamine;
  • koolikohustuse eiramine;
  • antisotsiaalne ja probleemne käitumine;
  • narkootikumide, uimastite tarvitamine;
  • kodu ja kooli koostöö;
  • õpilaste sotsiaalsete oskuste vähesus.

Sotsiaalpedagoogi poole võivad pöörduda nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad ning vajadusel nõustab sotsiaalpedagoog õpilasi ja nende vanemaid pöördumisel erialaspetsialistide (psühholoog, psühhiaater, nõustamiskomisjon jne) poole.

HEV koordinaatori peamiseks ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, õpetajate ja õpilase tugivõrgustiku vahel ning HEV dokumentatsiooni haldamine.

HEV koordinaator/eripedagoog toetab õpetajat töös haridusliku erivajadusega õpilastega, korraldab koostööd tugisüsteemi spetsialistide vahel, määrab koostöös spetsialistidega sobiva tugimeetme ning jälgib/hindab määratud meetme tõhusust. HEV koordinaator/eripedagoog koordineerib tugisüsteemi koostööd asutuses ning selle väliselt. Tulenevalt vajadusest teavitab ja nõustab lapsevanemaid, aitab pöördumisel erialaspetsialistide (psühhiaater, psühholoog, logopeed jne) ning tugiteenuseid pakkuvate asutuste (Rajaleidja keskus, nõustamiskomisjon jne) poole.

Abiõpetaja teeb koostööd klassi- või aineõpetajaga ning toetab ja suunab õpilast klassisituatsioonis sõltuvalt õpiraskusest või käitumisprobleemist. Abiõpetaja võib tunnis tekkinud käitumisprobleemide tõttu eralduda õpilasega klassi juurest, et täita klassiõpetaja poolt antud tööülesanded. Õpilase töö tulemust hindab klassiõpetaja. Abiõpetaja saadab vajadusel õpilast ekskursioonidel, õppekäikudel, matkadel, aineolümpiaadidel ja teistel kooli esindavatel ja koolis toimuvatel üritustel

Tugigrupi eesmärk on toetada kohanemis-, käitumis- ja õpiprobleemidega õpilaste ning nende vanemate toimetulekut koolis ümbritseva võrgustiku abil. Tugigrupi tegevust korraldavad kooli sotsiaalpedagoog ja eripedagoog, kaasates vajadusel teisi  õpilase tugivõrgustikku kuuluvaid liikmeid. Tugigrupi ülesandeks on õppimise takistuste, õpiraskuste ja kooliskäimisega seotud muude probleemide võimalikult varajane ennetamine ja märkamine; juhtumipõhiselt probleemide kaardistamine; probleemi ja lahendusviiside arutamine ümarlauas ning klassijuhatajate ja/või aineõpetajate nõustamine klassis tekkinud probleemide korral.