Huvitunnid

I kooliastme õpilastel on kord nädalas huvitund.

Huvitunni eesmärgiks on aidata õpilastel välja selgitada oma huvid, toetades laste terviklikku arengut. Samas võimaldavad need tunnid mitmekesistada õppetööd, arendades samal ajal õpilaste võimeid ja huvisid, kujundades õpioskusi, loovust ja omaalgatust, koostööoskusi, vastutustunnet, hoolivust ja kohusetunnet.

Õpilasel on võimalus igal trimestril osaleda erineva huvitunni töös. Selleks peab lapsevanem perioodi alguses õpilase registreerima ühte teda huvitavasse huvitundi. Grupi suurus on 12-16 õpilast. Kui grupp on täitunud, siis tuleb valida mõni teine tund.

Huvitund on tunniplaanis ning selles osalemine on õpilastele kohustuslik.

  • 2. ja 3. klassi huvitundidesse registreerimine toimub Stuudiumis.
  • Igas huvitunnis osaleb kindel arv õpilasi (st soovitud huvitundi saab õpilasele valida kuni kohtade täitumiseni).
  • Valida saab ainult ühe huvitunni.

Loovustund
õp Inna Süving

Tegeleme tundides erinevate loominguliste tegevustega, õpime kunsti kaudu. Arendame loovat ja iseseisvat mõtlemis- ja eneseväljendusoskust. Õpime joonistamist, maalimist, värvusõpetust, vormiõpetust, kompositsiooni ning tutvume kaasaegsete kunstinähtustega. Arendame kujutlusvõimet, avastame oma varjatud andeid, õpime koostööd.

Näitlemine
õp Kaie Püvi

Mängime erinevaid rollimänge, et äratada huvi näitlemise vastu. Mõtleme koos luuletustest ja lugudest põnevad lavastused. Teeme hääleharjutusi, mis aitavad kaasa selgemale ja julgemale esinemisoskusele laval. Õpime tundma enda oskusi läbi mängu.

Kabe jt mõttemängud
õp Anne Kuklane

Kabe on mäng, teadus, sport ja meelelahutus ühekorraga. Erinevatest maailmas levinud kabeliikidest teeme lähemat tutvust vene kabega. Saame selgeks mängu põhireeglid, lahendame kabekombinatsioone, mängime kabet erinevate vastastega. Kabemäng arendab mõtlemist, käikude ette nägemise oskust, tahtejõudu, keskendumisvõimet, tähelepanelikkust, rahulikkust, viisakust ja võimaluste otsimise oskust kuni mängu lõpuni. Vahelduseks mängime ka teisi mõttemänge (nt Trips-traps-trull, Neli ritta). Kursus lõpeb kabeturniiriga, kus iga osalejat tunnustatakse diplomiga.

Beeboti ja Ozoboti töötuba
õp Hele Hinn

Lapsed saavad mängida, kuid teisest küljest on robotitest väga palju kasu ka õppimisel. Õpetaja saab koos lastega meisterdada erinevaid mängualuseid. Mesimummudega tegelemine arendab laste loogilist mõtlemist ning matemaatilisi ja eneseväljenduse oskusi; samuti aitab paremini mõista põhjuse ja tagajärje seost ning õpetab seadme juhtimist ja programmeerimist. Ozobot muudab arvutiteaduse õppimise mänguliseks. Tema oskus sõita mööda mahajoonistatud või prinditud markerijoont ja jälgida värvi triipudest koosnevat keelt, teeb Ozobotist suurepärase vahendi programmeerimise õppimiseks läbi mängu.

Lauamängutund
õp Raili Kikas

Mängime erinevaid arendavaid lauamänge. Õpime lugema mängude juhendeid. Mängides tegeleme probleemide lahendamisega, teeme koostööd, arendame analüüsi ja arutlusvõimet ning motoorikat.

Digitund 
õp Koidu Süvaorg

Mis on programmeerimine? Milleks seda vaja on? Mida selle abil teha saab? Tutvume läbi erinevate rakenduste programmeerimisega. Kirjutame valmis oma esimesed lihtsamad programmid ja loome ise arvutimänge. Proovime teha animatsiooni ja veel palju põnevat.

Rubiku kuubiku õpituba
õp Triinu Kärbla

Kuubiku lahendamine niisama proovides on inimesele üleliia keeruline. Üks külg ehk värv kokku saada on lihtne, aga kõikide külgede kokkusaamiseks on vaja plaani. Selleks on olemas lahenduseeskirjad, mida hakkame kursusel õppima ja harjutama.

Õpitoas arendab laps loogilist ja ruumilist mõtlemist ning probleemi lahendamise oskust. Kursuse lõpuks mõistab õpilane 3×3 rubiku-kuubiku lahendamisvõtteid ja oskab seda lahendada.

Liikumistund
õp Margus Soome

Mängime erinevaid liikumismänge, kus laps arendab kehalisi võimeid, täiustab erinevate vahendite käsitsemis- ja edasiliikumise oskuseid ning saab selgeks ausa mängu reeglid.