Erasmus+ projekt „Kliimadetektiivid: mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt“, mille eesmärgiks on keskkonnateadliku käitumise kujundamine, viis kokku kolme partnermaa – Saksamaa A.S. Puškini nimelise kooli Magdeburgi lähedal (Gemeinschafts- und Sekundarschule A. S. Puschkin), Ungari Venkerti kunstikallakuga kooli (Venkerti Általános Iskola és Alapfokú Művészeti Iskola) Debrecenis ning  Võru Kesklinna Kooli õpilased ja õpetajad.  Kuna 7. klassi õppekavas käsitletakse kliima, ilmastiku ja keskkonnahoiuga seotud teemasid, kaasati meie koolis projektitöösse 7. a klassi õpilased Grete Truuta Eks, Jaan Hillep, Karin Juul, Meribel Kumm, Alex Neemela, Marleen Olesk, Carl-Robin Ruotsi, Lisete Talviste ja Vanessa Vassilenko. Õpilasi juhendasid õpetajad Sirje Parv, Ingrid Kirk ja Mare Veiderpass.

10. oktoobri varahommikul alustasid Võru Kesklinna Kooli kliimadetektiivid koos kolme õpetajaga oma esimest viiepäevast õppereisi Ungarisse.  Pärast paaritunnist lendu Riiast Budapesti jätkus teekond rongiga  Debreceni. Lennureis ja rongisõit tekitasid lastes suurt elevust ja põnevust: mõni lendas esimest korda, mõni polnud varem rongiga sõitnud, mõnele oli see aga üldse esimene reisikogemus.

Tartust umbes kaks korda suurem Debrecen on elanike arvult Ungari teine linn riigi idaosas. Raudteejaama oli meile vastu tulnud Venkerti kooli õpetaja Judit, kes juhatas reisilised hotelli.  Enne esimest vahetut kohtumist saksa ja ungari õpilastega, keda oli varem nähtud üksnes ekraani vahendusel, valdas kõiki elevus ja ärevus. Kohtumine koos ühise õhtusöögiga toimus linna suurima kaubanduskeskuse Forum pitsarestoranis. Suheldi inglise keeles. Juba esimesel õhtul oli  heameel tõdeda, et vestlustes projektipartneritega õpilastel keelebarjääri ei tekkinud.

Teisel päeval külastasime Hortobágyi Rahvusparki, mis hõlmab suure osa Hortobágyi  pustast, suurimast rohtlast Kesk-Euroopas. Rahvuspargis, mis asub Tisza jõe ja Debreceni linna vahel, elab 90 % Ungaris esinevatest linnuliikidest, sealhulgas ka palju haruldasi linde. See on Ungari esimene ja suurim rahvuspark, loodud umbes 50 aastat tagasi.

Rahvuspargis külastasime linnuhaiglat ja nautisime paadisõitu Tisza harujõel.  Linnuhaiglasse satuvad erinevate vigastustega või orvuks jäänud linnud, kus neid ravitakse, et hiljem loodusesse tagasi lasta. Selle päeva lõunasöök toimus vabas õhus. Ungari rahvustoit guljašš-supp valmis lõkkel suures pajas. Pärast lõunat sõitsime hobukaarikutega mööda pustat (steppi). Hobuseid juhtivad ratsanikud demonstreerisid muljetavaldavalt oskuslikult  sellele piirkonnale omaseid sajanditevanuseid trikke. Hiljem lubati meil ka hobuseid paitada.

Järgmisel päeval tuli õpilastel esitada kodus ettevalmistatud PowerPoint esitlused teemal „Kompostimine“. Esitluse jaoks  tuli otsida internetist infot selle kohta, kui kaua erinevad materjalid looduses lagunevad. Saadud teadmiste kontrolliks ja kinnistamiseks mängiti Kahoot’i. Grupitööna valmistasid õpilased plastpudelitest kaks tumbat ja ühe diivani ning ajalehtedest korvikesed. Koolipäeva lõpetas ühine kehalise kasvatuse tund, kus oli vaja näidata kiirust, osavust ja nutikust. Samal ajal koostasid õpetajad tegevusplaani  järgnevaks aastaks. Päev lõppes meeleolukalt linna keeglisaalis. Lisaks tihedale ingliskeelsele suhtlusele õpiti usinalt nii ungari, saksa  kui ka eesti keelt.

Neljas päev algas  Debreceni veepuhastusjaama külastamisega. Seal räägiti ja näidati, kust ning kuidas saab linn oma joogivee. Meil oli võimalus degusteerida filtreeritud ja filtreerimata vett. Veepuhastusjaamast viis tee kooli, et koos ungari õpilastega osaleda inglise keele tunnis. Õhtupoolikul tutvustati projektis osalejatele Debreceni ülikooli. See kõrgkool,  hinnatud ka välisüliõpilaste seas, on  suurim ning  vanim ülikool Ungaris, asutatud 16. sajandil. Debreceni elanikud on uhked sajandeid järjepidevalt tegutsenud kõrgkooli üle. Seejärel ootas meid lõõgastav pärastlõuna veekeskuses Aquaticum. Päeva lõpetas meeleolukas pidulik õhtu  Venkerti koolis, kus tehti tagasivaade möödunud nädalale. Ühine tantsuring tõestas, et nädal oli liitnud kolme riigi koolide õpilased headeks sõpradeks.  Pidu oli tore ja väga emotsionaalne, kuna olime viimast korda koos.

Järgmisel hommikul saksa õpilaste saatel hotellist lahkumine oli eriti kurb ja pisaraterohke. Lohutust pakkus aga teadmine, et kohtume peagi – kevadel Võrus.

Ungaris veedetud nädal oli sisukas, laiendas osavõtjate silmaringi. Suhtlemine teisest rahvusest ja kultuurist pärit inimestega andis õpilastele uusi kogemusi ja esinemisjulgust, laiendas nende sõnavara ning arendas keele- ja eneseväljendusoskust. Meie lapsed said uusi sõpru ning kinnitust, et koolis õpitud inglise keelega on praktikas võimalik edukalt hakkama saada. Tore oli tõdeda, et nii ungari, saksa kui ka eesti õpilased on usinad  keeleõppijad. Nädala lõpuks oskas nii mõnigi juba endast uues võõrkeeles rääkida.

Õpilaste arvamusi:

Meribel: Arendasime ilmselt kõik nii oma inglise keele oskust kui ka suhtlemisoskust ning mina õppisin ka mõned saksakeelsed sõnad. Pidime kohtumise jaoks tegema esitlusi, mis kindlasti andis meile uusi teadmisi ning laiendas silmaringi. Õppisime materjale taaskasutama. Veepuhastusjaamas saime teada, millised etapid vesi läbib enne, kui seda juua saab.  Mulle meeldis koolimaja välimus. Linnas oli teistmoodi see, et igale poole sai sõita trammiga.

Lisete: See reis laiendas mu silmaringi. Sain teada uusi huvitavaid asju lindude kohta. Arendasin ka oma inglise keele oskust, sest suhtlesin teistest rahvustest inimestega väga palju. Tänu sellele sain loomulikult ka palju uusi sõpru, kellega praegugi suhtleme telefoni teel.

Karin: Sain kõvasti juurde julgust uute inimestega suhtlemisel. Omandasin teadmisi Ungari kultuuri ja traditsioonide kohta. Sain teada, et taaskasutus võib ka lõbus olla.

Alex: See reis laiendas mu silmaringi ja arendas mu iseseisvust ning toimetulekut. Uus kogemus oli suhtlemine välismaalastega inglise keeles. Sain ka väga palju teada lindude kohta ning nägin, kuidas toimib üks linnuhaigla. Väga meeldis üle pika aja lennukiga sõita. Maitsesid  ka kõik õhtusöögid.

Grete Truuta: Mulle väga meeldis, et sain tundma õppida Ungarit ja selle kombeid ning rahvustoitu. Sain julgemaks ja paremaks suhtlejaks, praktiseerides inglise keelt ning õppides natuke nii ungari kui ka saksa keelt. Sain palju uusi ja lahedaid sõpru, kellega suhtlen siiani iganädalaselt. Tore oli ka see, et õppisin lähemalt tundma oma klassikaaslasi. Kõige sellega kaasnes palju uusi kogemusi ja oskusi. Debreceni ülikool nägi imeilus välja. Loodan sinna kunagi külla minna või, kes teab, ehk isegi õppima.

Ilmus Võru Linnalehes detsembris 2022.