Tugiteenused

Logopeedilise õpiabi tundides osalevad õpilased, kelle suuline ja kirjalik kõne vajab arendamist, et ennetada või vähendada lugemis- ja kirjutamisraskusi.

Logopeedilise õpiabirühma põhieesmärk on toetada suulise ja/või kirjaliku kõne arengut järgmistes valdkondades:

  • arendada kõne mõistmis- ja loomeoskust, laiendada sõna tähendust ning käändevormide kasutamist
  • kujundada lugemisoskust ning loetu mõistmist
  • vähendada häälduspuudeid ning kujundada häälikupikkuse eristamist ja õigekirjaoskust

Häälduspuuded võiksid eeldatavalt olla kõrvaldatud koolieelses eas. Lugemis- ja kirjutamisoskuse korrektsiooniline töö on sageli seotud kõne üldise arenguga. See eeldab järjepidevat koostööd lapsevanema, (aine)õpetaja ja logopeedi vahel. Vajadusel ka teiste spetsialistide vahelist koostööd. 

Õppeaasta esimestel nädalatel selguvad  logopeedilist õpiabi vajavad õpilased ja moodustatakse  logopeedilise õpiabi rühmad (kuni 6 õpilast). Logopeedilise õpiabi tundides töötatakse valdavalt rühmadena, individuaaltundide võimalused on väga piiratud. Õpilane osaleb tundides 1- 2 korda nädalas vastavalt tunniplaanile. Töö tulemuslikkuse seisukohalt on oluline järjepidev osavõtt tundidest. Õpilase suulise ja kirjaliku kõne omandamise häirete tõttu rakendatakse vajadusel erisusi ja diferentseeritud hindamise põhimõtteid.

Sotsiaalpedagoog toetab õpilaste heaolu, turvalise õpi- ja kasvukeskkonna kujundamist ning õpilaste edukat toimetulekut koolielus. Sotsiaalpedagoogi töö keskendub probleemide ennetamisele, varajasele märkamisele ning lahenduste leidmisele koostöös õpilase, pere, kooli ja vajadusel teiste spetsialistidega.

Sotsiaalpedagoog nõustab ja toetab õpilasi, lapsevanemaid ning koolitöötajaid erinevates õpilase arengut ja toimetulekut puudutavates küsimustes. Töö eesmärk on aidata kaasa iga õpilase sotsiaalsete oskuste arengule, positiivsete suhete kujunemisele ning turvalise koolikeskkonna säilimisele.

Sotsiaalpedagoogi tegevusvaldkondade hulka kuuluvad:

  • koolikiusamise ennetamine ja juhtumite lahendamine;
  • tõrjutuse ja üksinduse ennetamine;
  • kooliga kohanemise toetamine;
  • koolikohustuse täitmise toetamine;
  • käitumis- ja suhtlemisraskustega seotud nõustamine;
  • sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamine;
  • riskikäitumise ennetamine;
  • kodu ja kooli koostöö toetamine;
  • õpilase heaolu ning turvatunde edendamine.

Sotsiaalpedagoogi poole võivad pöörduda õpilased, lapsevanemad ja koolitöötajad, kui tekivad küsimused või mured, mis puudutavad õpilase suhteid, käitumist, emotsionaalset heaolu või koolis toimetulekut. Vajadusel suunab sotsiaalpedagoog edasi teiste spetsialistide juurde ning toetab koostööd erinevate tugivõrgustiku osapoolte vahel.

Sotsiaalpedagoogi töö lähtub põhimõttest, et iga laps väärib märkamist, mõistmist ja tuge, et kasvada enesekindlaks, hoolivaks ning vastutustundlikuks ühiskonnaliikmeks.

HEV koordinaatori peamiseks ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, õpetajate ja õpilase tugivõrgustiku vahel ning HEV dokumentatsiooni haldamine.

HEV koordinaator/eripedagoog toetab õpetajat töös haridusliku erivajadusega õpilastega, korraldab koostööd tugisüsteemi spetsialistide vahel, määrab koostöös spetsialistidega sobiva tugimeetme ning jälgib/hindab määratud meetme tõhusust. HEV koordinaator/eripedagoog koordineerib tugisüsteemi koostööd asutuses ning selle väliselt. Tulenevalt vajadusest teavitab ja nõustab lapsevanemaid, aitab pöördumisel erialaspetsialistide (psühhiaater, psühholoog, logopeed jne) ning tugiteenuseid pakkuvate asutuste (Rajaleidja keskus jne) poole.

Eripedagoogi peamised tööülesanded:

  • kogub andmeid õpilase arengu kohta, valib sobivad hindamisvahendid, -meetodid ja – materjalid. Hindamise käigus selguvad õpilase omandatud ja kujunemisjärgus olevad ning valib koostöös klassi- ja/või aineõpetajaga sobivad meetodid ja vahendid lapse erivajadusest lähtuvalt;
  • eripedagoog toetab õpilase tunnetus- ja õpioskuste arendamist individuaal- või rühmatundides, analüüsib arengudünaamikat ja rakendatud tugimeetmete tulemuslikkust, dokumenteerib tulemused.
  • eripedagoog teeb kooli juhtkonnale ja õpetajale ettepanekuid vajalike õppevahendite ja – materjalide soetamiseks, vajadusel osaleb õppevahendite ja -materjalide loomisel. Samuti teeb ettepanekuid spetsialistide kaasamiseks väljastpoolt kooli ja soovitab täiendavaid uuringuid.
  • eripedagoog osaleb õpilast ümbritsevas koostöövõrgustikus, vajadusel suunab teiste erialaspetsialistide juurde.
  • eripedagoog analüüsib ning dokumenteerib töötulemusi vastavalt õigusaktides sätestatule ja haridusasutuse töökorrale.

Eripedagoogilise õpiabi tundides toimub lapse tunnetustegevuse arendamine ja õpioskuste kujundamine erimetoodilise ja ainealase õppematerjali kaudu individuaalselt või väikeses rühmas.

Õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse raskusi või pärast õppetunde.

Heaolutiimi eesmärk on toetada õpilaste heaolu, arengut ja toimetulekut koolis ning aidata ennetada õpi-, käitumis- ja kohanemisraskuste süvenemist. Olulisel kohal on koostöö õpilase, lapsevanemate, koolitöötajate ning vajadusel teiste tugivõrgustiku liikmetega.

Heaolutiimi tegevust koordineerivad kooli tugispetsialistid, kaasates vastavalt vajadusele klassijuhatajaid, aineõpetajaid, kooli juhtkonna liikmeid ning teisi õpilast toetavaid spetsialiste.

Heaolutiimi peamised ülesanded on:

  • õpilaste heaolu ja toimetulekut mõjutavate tegurite varajane märkamine ning ennetamine;
  • õpi-, käitumis- ja kohanemisraskuste kaardistamine ning analüüsimine;
  • õpilase toetamiseks vajalike meetmete kavandamine ja rakendamise koordineerimine;
  • koostöö korraldamine õpilase, pere, kooli ja teiste võrgustikuliikmete vahel;
  • juhtumipõhiste arutelude ja ümarlauakohtumiste läbiviimine;
  • õpetajate nõustamine õpilaste toetamise ning klassis esilekerkivate probleemide lahendamise küsimustes;
  • õpilase arengut ja heaolu toetava koolikeskkonna kujundamine.

Heaolutiimi tegevus lähtub põhimõttest, et iga õpilane väärib õigeaegset märkamist, mõistmist ja tuge, et saavutada oma parim võimalik areng ning tunda end koolis turvaliselt ja väärtustatuna.

Psühholoog pakub õpilasele, õpetajale ja vanemale abi vaimse tervisega seotud küsimustes. Teemad, millega pöördutakse, on näiteks ärevus, meeleolu- ja motivatsioonilangus, viha ja ärritumine, probleemid õppimise, mälu või tähelepanuga, suhted pere ja sõpradega, lein, uneprobleemid, väsimus ja kurnatus, enesevigastamine, sõltuvus, karjääri ning edasi õppimist puudutavad teemad jm. Abi saamiseks ei pea ootama, et mure suuremaks muutuks: mida varem abi küsida, seda paremini saab probleemi lahendada või isegi ennetada.

Psühholoogi poole võib pöörduda ka siis, kui on mure kellegi teise pärast või kui ei oskagi täpselt enda küsimust sõnastada ega tea, kuhu pöörduda. Vajadusel suunab psühholoog edasi teiste spetsialistide juurde ning toetab koostööd erinevate tugivõrgustiku osapoolte vahel.

Vestlused psühholoogiga on konfidentsiaalsed. See tähendab, et kohtumisel lepitakse kokku, kas ja mis infot teistega jagatakse või jagamata jäetakse.

Õpetaja abi teeb koostööd klassiõpetajaga ning toetab ja suunab õpilast klassisituatsioonis sõltuvalt õpiraskusest või käitumisprobleemist. Õpetaja abi võib tunnis tekkinud käitumisprobleemide tõttu eralduda õpilasega klassi juurest, et täita klassiõpetaja poolt antud tööülesanded. Õpilase töö tulemust hindab klassiõpetaja. Õpetaja abi saadab vajadusel õpilast ekskursioonidel, õppekäikudel, matkadel ja teistel kooli esindavatel ja koolis toimuvatel üritustel.