Oleme liitunud projektidega

ER65 „BioAware”

“Bioloogilise mitmekesisuse parandamine ja teadlikkuse suurendamine keskkonnakaitse vajalikkusest Eesti-Vene piiriäärsetel aladel”.
(Improving biodiversity and increasing awareness of environmental protection in regional centres in Estonian-Russian border area)
Projekti kaasrahastab “Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020”

Projekti periood: 18.04.2019-17.04.2022
Maksumus: 619 683 eurot, millest 90% on toetus ja 10 % on partnerite omafinantseering.

Võru linna tegevused projektis: 334 051,14 eurot, sh toetus 300 645,90 eurot ja omafinantseering 33 405,24 eurot.
Võru gümnaasiumi tegevused projektis: 6616,86 eurot, sh toetus 5955,17 eurot ja omafinantseering 661,69 eurot.

Partnerid: Võru Linnavalitsus (juhtpartner), Võru Gümnaasium, Pihkva linna administratsioon, Pihkva Ökoloogia-Bioloogia Keskus.
Kaasatud partnerid: Võru Kesklinna Kool, Võru Kreutzwaldi Kool, Keskkonnaamet, Võru Järve Kool, Pihkva Humanitaar Lütseum, Erivajaduste keskus nr 1.

Projekti eesmärk: suurendada inimeste teadlikkust keskkonnakaitse ja energiasäästliku käitumise vajalikkusest ning luua piiriäärsetesse piirkonnakeskustesse atraktiivne bioloogiliselt mitmekesine ja keskkonda hoidev linnaruum.

Projekti raames toimuvad keskkonnateemalised üritused nii Võru kui Pihkva linnas. Nii Võru linnas Koreli oja kaldale kui ka Pihkva linnas Mirošhka jõe kaldaalale rajatakse mitmekülgne õuesõppe ja rekreatsiooniala.
Lisaks viivad noored läbi keskkonnateemalisi uurimustöid või kunstiprojekte ning parimaid neist esitletakse projekti lõpuüritusel ehk noorte teaduskonverentsil.

Projekti tulemus: Inimesed, eelkõige noored teadvustavad keskkonnakaitse vajadust ning on teadlikumad linnakodanikud, kes hoiavad linna looduskeskkonda.

Olulised veebilehed:

Toimunud tegevused:


Veel projekti tegevusi meie koolis

1) 14.-18.09.2020 Maailmakoristuspäev

Meie koolil on tore komme osaleda maailmakoristuspäeval. Sel korral ei olnud õpilastele määratud kindlat päeva või koristamise kohta. Terve nädala jooksul käisid kõik kooli õpetajad ja õpilased ringi kindad käes ja silmad lahti ning korjasid kokku oma teele jääva prahi ja konid. Kokku kogusime peaaegu 3000g konisid (10g on 20 koni), muust prahist rääkimata.

Mis on konides ja väikeprügis ohtlikku, saab rohkem lugeda siit:

https://www.maailmakoristus.ee/prygifaktid/

* * *

2)  Loovtöö – prügikastid

Õpilased valmistasid loovtööna prügisorteerimist võimaldavad prügikastid.

Kevin Räbovõitra
Mattias Eskla
Juhendaja: Triinu Kärbla

Ava loovtöö

* * *

3) Näitus “Üks õppekäik Koreli Ümbruses”

Õpilased pildistasid maketi inimestega korrastatud Koreli oja puhkealal mahavisatud prügi. Kokku valmis 50 fotot ja näitust valmistas ette 47 õpilast.

* * *

4) Test tund, 18.09.2020

9.a klassi 17 õpilast lahendasid läbi kõik BioAware projekti käigus Tartu Loodusmaja teadurite poolt koostatud töölehed Koreli oja ääre uurimiseks.

* * *

5)  Aprill-september 2020 Rahvusvaheline foto ja kunstitööde konkurss “Whirlpool”

Konkursile saadeti 26 fotot, 17 autorilt. Kõiki tehtud fotosid saab näha siit: https://drive.google.com/drive/folders/1Cl0_nwOhkvvxbhtONyB-xNF1IS5p2tGm?usp=sharing

* * *

6)  21.09.2020 Mänguline keskkonnaõpe Pokumaal

2.b klassi õpilased osalesid mängulisel keskkonnaõppe tunnil Pokumaal. Kokku osales retkel 24 õpilast.

* * *

7)  23.-25.09.2020 Veeselgrootute uurimine Võrtsjärve ääres

6. klasside õpilased osalesid õppepäevadel Võrtsjärve ääres. Õppekäigu eesmärgiks oli paremini tundma õppida veeselgrootuid. Kokku osales õppepäevadel 50 õpilast.

* * *

8) Tartu Loodusmaja Õppeprogramm „“Elurikkus ja selle muutused tänapäeval“
9.a klass ja 9.c klass 02.12.2020
9.b klass 03.12.2020

Õppeprogrammis osalejad said teadmisi liikide levimisest Maal minevikus ning tänapäeval kliimamuutuse valguses, liikide omavahelistest suhetest, Maal aset leidnud suurtest liikide väljasuremislainetest ning inimese osatähtsusest liikide levimisel. Õpilased läbisid kaheksa praktilist tööpunkti, saades teadmisi ohtlike võõrliikide levimise ning mõjust kohalikele kooslustele, tutvusid ohustatud liikide kaitsetegevusega euroopa naaritsa näitel,  Tartu loodusmajas elavate lemmikloomadega, kellest osad liigid kuuluvad samuti ohtlike võõrliikide nimekirja. Praktilise tööna tehti  liikide levimise katse laeva ballastveega. Programmis kasutati ka loomanahku (hunt, rebane, kährik, mink, euroopa naarits) ja lindude (valgepõsk-lagle, mustlagle) topiseid.

* * *

9) Pernova Loodusmaja õppeprogramm „Eesti imetajad – koljude määramine“
8.c klass 16.11.2020
8.a ja 8.b klass 24.11. 2020

Õppeprogrammis anti ülevaade Eesti imetajatest, süstemaatikast ja bioloogilisest mitmekesisusest; hammaste tüüpidest, hambavalemist, toitumise eripäradest koljude  näitel. Toimus praktikum  neljaliikmelistes gruppides.

Õppetöös kasutati  Pernova Hariduskeksuse koljude õppekollektsiooni, Eesti metsloomade topiste kogu, määrajaid ja iPade.

* * *

10) Näitus “Koreli etüüdid”

* * *

11) Fotode kogumine teemal “Olen keskkonnasõber”

Padleti keskkonnas: https://padlet.com/anu_koop/xl8wvff9uythyn

* * *

12) RMK Pähni õppeprogramm „Läbi põllu metsa äärde“
08.10.2020 2.a klass 25 õpilast
15.10. 2020 2. b klass, 25 õpilast

Programm algas läbi metsa minekuga. Metsateel kõndides vaadati ja uuriti, mida leidub metsas söödavat. Jõudes põllu äärde, kus käis hoogne viljalõikus, räägiti ja õpiti selgeks teraviljad. Külastuskeskuses köeti leivaahi, segati leivatainas ja iga laps peitis oma leivakaku sisse metsast leitud söödava „materjali“.  Nähtu-kuuldu võeti kokku töölehti täites. Laste jaoks tore, õpetlik ja teistsugune koolipäev.

* * *

13) Võrumaa Keskkonnaameti programm „Uurime raba “ Luhasoos
05.10. 2020 7.a klass 17 õpilast
06.10.2020 7.b,d,f,e klass 24 õpilast
07.10 2020 7.c klass 21 õpilast

Programmis tutvusid õpilased raba kui elukeskkonnaga ja õppisid tundma sealseid liike, nende kohastumusi ning omavahelisi seoseid. Programm avardas õpilaste silmaringi, arendas taju ja oskust märgata rabakoosluse eripära. Vaatluste ja arutelude põhjal mõistavad õpilased soode kujunemise lugu ning teavad erinevad soode arenguetappe,  raba kasutusvõimalusi ning hoidmise vajalikkust.

* * *

14) Uurimuslik AHHAA-ÕPE

3. klassid osalesid uurimuslikul õppepäeval 10. ja 12.mail 2021.a.

Õppepäeva teemaks oli elekter. Kõigepealt toimus sissejuhatus päeva, kus läbiviijad tutvustasid end, küsisid mida teame elektrist, toimus arutelu ja rühmadesse jaotamine.

Jätkus tegevus töötoas. Elekter puu- ja köögiviljades.

Igal rühmal olid erinevad puu- ja köögiviljad. Nendeks olid: õun, kurk, porgand, sidrun, kartul ja banaan. Rühmad moodustasid antud materjalidest vooluringi nii, et puu- ja köögiviljad olid patareiks.

Veel oli laual tsingi ja vase plaat, pirn ja juhtmed. Pärast seda mõõdeti vastava aparaadiga puu- ja köögiviljade pinget. Selgus, et kõige suurem pinge oli õunal ja kõige väiksem pinge kartulil.

Järgmisena külastasime teadusteatrit: Särisev elekter.

Katsed olid väga huvitavad ja põnevad. Katse materjaliks olid õhupallid, plekkpurgid, terasvill, nahk, generaatorid ja mikrolaineahi.

Lapsed said ka ise osaleda katsetes.

Põnevad olid ka uurimisülesanded saalis:

  • Salapärane magnet (väli). Lapsed pidid üles otsima eksponaadi Pöörisvoolud. Nad pidid rõngasmagneteid alla laskma mööda erinevast materjalist torusid ja vastama küsimustele.
  • Nutikad korrastustööd. Selles ülesandes tuli võimalikult kiiresti  sorteerida kolmeks: paber, puit, metall.
  • Elektrijuhid. Vaja oli  otsida eksponaat Elektroonikalaud. Kokku tuli panna pildilolev skeem ning proovima LED-pirni ja vooluallika vahele ühendada erinevaid materjale. Lapsed vastasid küsimustele, millised materjalid juhivad  ja millised ei juhi elektrit.
  • Keeda vett! Kõigepealt tuli leida vee keetmise eksponaat, istuda sinna peale ja vändata nagu jalgratast nõnda, et  suudaks tõsta vee temperatuusi 1 kraadi võrra. Mõõtmiseks kasutati stopperit.
  • Elektroskoop. Lapsed pidid hõõruma plastpulka fliiskanga või majapidamispaberiga, siis lähenema pulgaga elektroskoobi metallist kerale ja jälgima osutit seadme sees. Seejärel liigutama pulka eemale.

Mida märkasid ja miks osuti nii käitus?

Õppepäev lõppes kokkuvõttega. Mida uut said teada? Mis meeldis?

Kõige põnevam asi, mida nägid?

Õppepäev kinnistas õpitut, saadi uusi teadmisi ja harjutati koostööd rühmades. Oli väga hariv päev!

Õpetaja Hele Hinn

* * *

15) Võrumaa Keskkonnaameti programm „Pinnamood Vällamäe matkarajal“
17.05. 2021 7.a ja 7.f klass 24 õpilast
18.05.2021 7.b klass 19 õpilast
24.05. 2021 7.c klass 21 õpilast

TEGEVUSTE KÄIK

  • Vällamäe parklas jagati õpilased paaridesse, anti lastele vajalikud õppevahendid, tuletati meelde kaardi leppemärgid ja kompassi kasutamine, määrati asukoht kaardil ja liikumissuund;
  • Rada läbiti töölehte täites – asukoha leidmine kaardil, samakõrgusjoonte abil vaatluspunktide kõrguste kandmine tabelisse ja Vällamäe profiili joonistamine;
  • Pulsi mõõtmine Vällamäe jalamil ja tipus – erinevuste võrdlemine ja analüüs;
  • Ilmakaarte määramine kaardi abil;
  • Majandusmetsa ja loodusmetsa võrdlus;
  • Pinnavormide kujunemine, erosioon, uhtorg;
  • Programmis osalenud õpilased kinnistasid geograafiatundides õpitut läbi praktiliste tegevuste.

* * *

16) KIK programm Võrtsjärve õppekeskuses 27.05.21 
5.a klass 20 õpilast
5.b,d 22 õpilast

27. ja 28. mail käisid 5. klasside õpilased Võrtsjärve Õppekeskuse aktiivõppeprogrammil “Veeselgrootud”. Õppeprogramm toimus EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja  õppekeskuse lähedal tiigi ääres. Õppeprogrammis tehti tutvust meie veekogudes elavate suurselgrootute ja väiksemate selgroogsetega (konnad ja vesilikud). Püüti ja määrati tiigis elavad veeselgrootuid ning õpiti tundma kahepaiksete vastsejärke. Räägiti veeselgrootute tähtsusest ökosüsteemis ja veeselgrootute kasutamisest bioindikaatoritena veekogu seisundi määramisel.

* * *

17) 1. klasside õpilased Pokumaal

25. ja 26. mail osalesid 1. klasside õpilased SA Pokumaa aktiivõppeprogrammis „Õuesõppemängud talumaastikul“. Toimus metsamatk mööda taimeõpperada Padasoomäe tallu, kus tehti tutvust talukultuuriga – õpiti tundma taluhooneid, koduloomi ja taluõue taimi. Uuriti loodust enda ümber ja räägiti, kuidas tulid inimesed toime ilma kaupluste, elektri või isegi korstnata majas elades.

* * *

18) Õppeprogramm “Eesti kooslused botaanikaaias”
07.10.2021 9.a klass 18 õpilast
12.10.2021 9.c klass 13 õpilast
14.10.2021 9.b klass 16 õpilast

Õppeprogramm algas sissejuhatusega  Eesti kooslustesse. Tutvustati koosluste kujunemise põhimõtteid, mullastiku, vee ja valguse osatähtsust koosluste kujunemisel, taimede rindelist kasvu ja omavahelist sobivust, inimtegevuse osa koosluste kujunemisel. Anti  ülevaade loo-, pärisaru-, lammi- ja rannaniidul, rabas ja soostunud niidul, laane-, palu-, salu- ja soostuvas metsas kasvavatest tunnustaimedest. Toimus temaatiline ekskursioon botaanikaaia pargis Eesti taimede osakonnas, millele järgnesid aktiivülesanded töölehega väikestes rühmades. Iga rühm sai  ülesande tutvuda põhjalikumalt ühe botaanikaaia koosluspeenraga.  Lisaülesandena tuli lahendada Eesti taimede teemaline ristsõna.   Rühmatööna valmis üht kooslust kirjeldava plakat.
* * *
19) RMK Pähni õppeprogramm „Läbi põllu metsa äärde“
06.10.2021 2.b klass 23 õpilast
15.10. 2021 2. a klass, 24 õpilast
2.a ja 2.b klassi õpilased läbisid oktoobri alguses aktiivõppeprogrammi “Läbi põllu metsa äärde”, mille käigus õpiti selgeks, kuidas looduses toime tulla, milliseid tervailju Eestis kasvatatakse ja kuidas valmib leib. Lapsed said uusi teadmisi läbi praktiliste tegevuste.

Lisainfo: projektijuht Tiina Hallimäe, 7850922 või tiina.hallimae@voru.ee

“Selle teate sisu eest vastutab ainuisikuliselt Võru Linnavalitsus ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.”

“Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu.”

Võru Kesklinna koolis rakendatakse alates 2018 aastast KiVa programmi!

KiVa on Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi poolt tellitud ning Turu ülikooli teadlaste poolt välja töötatud koolidele suunatud kiusamise vähendamise programm, mida lisaks Soomele kasutatakse juba rohkem kui 20 riigis üle maailma.

Programm:

  • aitab lastel õppida kiusamist ära tundma ning kiusamisjuhtumitele kohaselt reageerima;
  • sisaldab tegevusi ja juhendeid nii kiusamise ennetamiseks kui ka kiusujuhtumite lahendamiseks;
  • on üks süstemaatilisemaid maailmas, sisaldades hulgaliselt praktilisi tegevusi ja materjale, sh veebipõhist õpet;
  • haarab kogu koolipere – tegevustesse on kaasatud nii kooli personal, õpilased kui ka lapsevanemad;
  • ei ole üheaastane projekt, vaid püsiv osa kooli kiusamisvastasest tööst.

KiVa rakendamine meie koolis tähendab, et meie koolis ei ole kiusamine lubatud ega aktsepteeritud. Tegutseme kõik koos selle nimel, et kiusamist ära hoida ja tekkivaid juhtumeid tõhusalt lahendada.

Selleks:

  • viime I ja II kooliastmes läbi KiVa-tunde ehk 2 korda kuus toimuvaid kohtumisi, kus käsitleme kiusamise teemat, kiusamisele vastu seismise põhimõtteid ning tegeleme väärtuskasvatusega laiemalt;
  • uurime ja lahendame esile kerkinud kiusujuhtumeid õpetajatest ja spetsialistidest koosneva KiVa-tiimiga, kes on saanud selleks spetsiaalse väljaõppe;
  • levitame koolis kiusuennetuslikke sõnumeid KiVa-plakatite ja erinevate temaatiliste  ürituste vahendusel;
  • tagame vahetundides korra korrapidajaõpetajate abiga, kes kannavad silmatorkavaid kollaseid KiVa-veste;
  • kutsume lapsevanemaid kaasa mõtlema ennetuses ja usalduslikule koostööle juhtu

  • mite lahendamisel (loe ka KiVa lapsevanemate miniõpikut http://www.kivaprogram.net/ee_lapsevanematele/
    ).

Kui kahtlustad kiusamist, palume kindlasti sellest teada anda klassijuhatajale või KiVa-tiimile!

Meie kooli KiVa-tiimi liikmed on:

  • Minni Aia-Utsal, minni.aia-utsal@vkk.edu.ee
  • Terje Piirmann, terje.piirmann@vkk.edu.ee
  • Maarja Põder, maarja.poder@vkk.edu.ee
  • Margus Soome, marguss@vkk.edu.ee

KiVa programmi ja SA Kiusamisvaba Kool tegemiste kohta saab lähemalt lugeda:

Meie kool sai KiVa programmi põhitaseme kvaliteedimärgise. Kool kasutab KiVa programmi sihipäraselt ja programmi loojate poolt ettenähtud viisil vähendamaks kiusamist koolis. Vaata rohkem http://kiusamisvaba.ee/kiva-programm/.

Liikuma Kutsuv Kool on TÜ liikumislabori algatusel sündinud programm, mille sihiks on pakkuda koolile, õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele ideid ja lahendusi:

  • et eri vanuses lapsed saaksid rohkem liikuda ja peaksid vähem istuma,
  • et vahetunnid oleksid põnevamad,
  • et ainetundides oleks rohkem aktiivset tegevust,
  • et koolimaja ja -ümbrus innustaksid liikuma,
  • et tunniplaan võimaldaks mitmekesisemaid tegevusi,
  • et liikumine ei tähendaks vaid sporti.

Programm sünnib koosloomes ja selles osalevad lisaks koolile ja kooliperele TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, TÜ ühiskonnateaduste instituut ja mitmed teised partnerid.

Alates 28.02.2019 kuulub ka meie kool ametlikult Liikuma Kuuluvate Koolide võrgustikku.

Liikuma Kutsuvat Kooli innustab soov tagada igale õpilasele võimalus liikuda koolipäeva jooksul aktiivselt vähemalt tund aega õues värske õhu käes. Just see on minimaalne koormus hea tervise ja arengu jaoks. Mida paremad on õpilase võimalused ja oskused koolis liikuda, seda suurem on laste koolirõõm.

Liikuma Kutsuva Kooli meeskonda kuuluvad:

Nimi Amet Telefon e-post
Margus Soome kehalise kasvatuse õpetaja 55 60 5606 marguss@vkk.edu.ee
Kaare Lill direktor 516 6792 kaare@vkk.edu.ee
Minni Aia-Utsal sotsiaalpedagoog 56 82 3773 minni.aia@vkk.edu.ee
Triin Nassar kooliõde 53 34 5711 triin.nassar@vkk.edu.ee
Terje Piirmann kehalise kasvatuse õpetaja; esimees terje.piirmann@vkk.edu.ee
Anita Kikas KOV esindaja 785 0911 anita.kikas@voru.ee
Anu Koop huvijuht 56862345 anu.koop@vkk.edu.ee
Liis Kranich kehalise kasvatuse õpetaja liis.kranich@vkk.edu.ee
Karin Antsov lapsevanemate esindaja
Kaisa Kodas õpilaste esindaja

Kooli tervisenõukogu roll on jälgida koolielu ja märgata, mis kahjustab või rikub seda.

Kooli tervisenõukogu eesmärgiks on:

  • korraldada ja suunata sihipäraselt laste ja tervislikuks arenguks ja kasvuks vajalikke tegevusi
  • parandada õpilaste tervist ja üldist elukvaliteeti.

Kooli tervisenõukogu ülesanneteks on:

  • kirjeldada kujunenud seisundit koolitervisest lähtuvalt ja sõnastada tekkinud probleemid
  • fikseerida tervise ja elukvaliteedi parandamiseks tegevuseesmärgid
  • koostada tegevuskava eesmärkide saavutamiseks
  • määrata vastutajad tegevuste läbiviimiseks
  • valida tervisenõukogu/meeskonna juht, asetäitja ja vajadusel valdkondade eestvastutajad/ koordinaatorid
  • kontrollida vähemalt kord kvartalis tegevuskava täitmist
  • hinnata regulaarselt oma tegevuste tulemuslikkust
  • teha ettepanekuid kooli tervisedenduse, haiguste ennetamise, tervishoiu ja tervisekaitse parandamiseks kooli direktsioonile ja/või kohalikule omavalitsusele
  • osaleda ettepanekutega kooli arengukava väljatöötamises

Tervise edendamine koolis: http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis

Tervisenõukogu liikmed

Programmi „Roheline kool“ (Eco-schools) eesmärgiks on keskkonnahariduse abil edendada jätkusuutlikku arengut.   Rohelise kooli programm on ülemaailmne ja selles osaleb ligikaudu 53 000 kooli 67 maalt. 2019. aasta märtsiks oli programmiga liitunud Eestis  118 õppeasutust. Võru Kesklinna Kool liitus programmga 2018 sügisel. Eestis juhib programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS), olles FEE täieõiguslik liige. ELKS on sõlminud programmi tegevuste koordineerimiseks koostöölepingu  MTÜga Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Programmi Eesti koordinaator on Sirje Aher. Rohelise kooli programmil on kolm struktuurset elementi: seitsmest sammust koosnev strateegia, käsitletavad teemad ja rohelise lipu taotlemine, kui selle kriteeriumid on täidetud. Aastas tegeldakse süvitsi vähemalt kolme teemaga.

2018/2019. õppeaasta teemad Võru kesklinna Koolis on:

  1. Globaalne kodakondsus
  2. Transport
  3. Elurikkus ja  loodus

Projekti on kaasatud kogu kool. Oktoobris moodustati keskkonnatöörühm ja sellesse kuuluvad:

  • Kaare Lill – direktor
  • Õnne Kronberg – õppejuht
  • Koidu Süvaorg – koordinaator
  • Ave Arop –loodusainete õpetaja
  • Anu Koop – huvijuht
  • Reet  Utsu – lapsevanem
  • Alferd Hurt – õpilane
  • Kaisa Kartau – õpilane
  • Kaspar Kõrbe – õpilane
  • Elysee Martina Morel – õpilane
  • Oliver Oroperv – õpilane
  • Klaara Pai – õpilane
  • Anne Lee Tiks – õpilane
  • Hiie Utsu – õpilane
  • Kärt Utsu – õpilane

Jaanuar-veebruar 2018 viidi läbi kooli keskkonnaküsitlus õpilaste ja õpetajate hulgas. Programmi eesmärk on, et selle tulemusena kasvab põlvkond põlvkonna järel jätkusuutlikult mõtlevaid keskkonnateadlikke inimesi.

Üldinfot Rohelise kooli programmi kohta Eestis leiab järgmiselt lehelt: http://www.tallinn.ee/est/Roheline-kool-3

Programmi rahvusvaheline veebileht asub aadressil: http://www.ecoschools.global/

Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, mis on koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale ning ühtlasi haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu. Ettevõtlikus Koolis on õpetajate ülesandeks kaasata lapsi kõigisse arenguetappidesse ja -protsessidesse nii, et initsiatiiv ja õppimislust lähtuksid õpilastest endist. Ettevõtliku Kooli metoodika alusel tegutsevates haridusasutustes on kümnekonna aasta jooksul märgatud laste kiiremat iseseisvumist, suuremat huvi uute teemade vastu, õpilaste poolset kriitilise eneseanalüüsi võimekuse suurenemist ning erakordselt tugevat usalduslikku suhet pedagoogide ning õpilaste vahel. Tunnid on loovad, täis õppimisrõõmu ning tulemuslikud ka seetõttu, et lapsed saavad sageli ise valida, mida õppida ja kuidas etteantud teemale läheneda. Ettevõtliku Kooli õpetajad hoiduvad kuivast praktikast, mida ei suudeta ilmestada päriseluliste tegevuste ja haaravate praktiliste näidetega.

Ettevõtliku Kooli võrgustik on laienenud igasse Eesti maakonda, kus kohalikul tasandil koordineerivad programmi maakondlikud arenduskeskused (MAK). Ettevõtliku kooli põhimõtete järgi töötab ligi 124 kooli ja 15 lasteaeda üle Eesti, kokku üle 25 000 õpilase. Tihedasse koostöösse on haaratud ka lapsevanemad ja kogukonnad.

Meie kooli Ettevõtliku Kooli meeskonda kuuluvad:

  • Kaare Lill – direktor
  • Anu Koop – huvijuht
  • Minni Aia-Utsal – sotisaalpedagoog
  • Õnne Kronberg – õppejuht
  • Janeli Jorro – algklasside õpetaja
  • Triinu Kärbla – majandusõpetuse ja inglise keele õpetaja

Kodulehekülg:

www.evkool.ee

VEPA Käitumisoskuste Mäng

Meie koolis rakendatakse mitmetes klassides ka VEPA Käitumisoskuste Mängu. VEPA (Veel Parem) on rahvusvaheliselt tunnustatud ja kõrgelt hinnatud tõenduspõhine ennetusprogramm. Selles sisalduvad lisaks mängule mitmed erinevad tõenduspõhised märguanded ja töövahendid. Nende eesmärk on arendada eelkõige laste võimet oma käitumist ja reaktsioone kontrollida ning parendab seeläbi nii õpilase kui ka õpetaja igapäevaelu.

Pikaaegsed teadusuuringud on näidanud, et metoodika rakendamine koolikeskkonnas:

  • vähendab õpilaste käitumisprobleeme, k.a. aktiivsus- ja tähelepanuhäireid;
  • vähendab vägivaldset ja agressiivset käitumist;
  • vähendab koolikiusamist;
  • vähendab spetsiaalsete tugiteenuste kasutamist ning vajadust suunata õpilasi käitumis- või õpiraskustega lastele mõeldud klassi;
  • vähendab tõenäosust depressiooniks ning ennetab suitsiidset käitumist;
  • ennetab sõltuvusainete tarvitamist;
  • vähendab alaealiste õigusrikkumisi, kuritegelikku käiutmist ning antisotsiaalse isiksushäire tekkimise tõenäosust;
  • suurendab õpiedukust ning akadeemilisi saavutusi, k.a. keskkooli lõpetamise ja ülikooli astumise tõenäosust.

Lapsevanemad on oodatud VEPA metoodikat rakendama ka kodus ning abiks on käsiraamat “VEPA kodu”.

Rohkem infot: vepa.ee või terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis/vepa-mang.

Innove meetme „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõpe praktilisemaks muutmiseks“ toel valmis projekt „Võru Kesklinna Kooli muusikal“.

Projekti tegevus toimus jaanuarist 2017 – jaanuarini 2019. Projekti raames oli õpilastel võimalik kaasa teha muusikali valmimise protsessis kavandamisest lavale jõudmiseni.

Projektisisesteks partneriteks olid AS Flamelle, Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter ning SA Võru Kannel. Projektiväliseks koostööpartneriks oli Võru Muusikakool.

Projektiparteritega koostöös toimusid õppekäigud, töövarjupäevad ning töötoad. Erinevate tegevuste raames said õpilased rohkem teada puidutööstuse, rõivatootmise ning kultuurikeskuse erinevatest võimalustest ja igapäevatööst. Koostöös valmisid muusikali „Vaeslaps ja talutütar“ dekoratsioonid, kostüümid ja heli- ja valguskujundus. Koolisiseselt toimusid õpitoad artiklite kirjutamise, reklaami ning filmide valmistamiseks. Kokku kirjutasid õpilased muusikali teemadel ajakirjandusse kolm artiklit, valmis nii muusikali reklaamfilm kui ka muusikal võeti linti. Muusikali lauludest anti koostöös Võru Muusikakooliga välja plaat, kuhu salvestati kõik laulud ja fonogrammid. Fonogrammide autor oli Jaan Randvere.

Muusikal etendus Võru Kandle laval neli korda. Lisaks osaleti etendusega Võru maakonna laste ja noorte näitemängupäeval Vastseliinas.

Projektis osales kokku üle 100 õpilase, kellest muusikalis näitlesid 60, Võru Kesklinna Kooli ja Võru muusikakooli õpetajad ja lapsevanemad.

Projekti juhtisid õpetaja Triinu Kärbla ja huvijuht Anu Koop, muusika autor oli Piret Rips-Laul, koori juhtis muusikakooli õpetaja Maire Nirk, Lully Gustavsoni teksti kohendas kooli raamatukogujuhataja Luule Puusepp, muusikali lavastaja oli Kaie Püvi ning tantsude autor Marianne Jaanson.

Muusikali pildigalerii